Nöpsiku uus imago (Nöpsiku reidikad)

Meil on nüüd kodus väike nukuke... kauboipükstega mängukoer!


...ja see alumine pilt on ilmne põhjus, miks pikk kasukas sai lühikeseks lõigatud. Me kumbki, ei tema ega mina, ei suutnud seda lõputut sammalt ja sodi karvade seest igapäevaselt enam välja kammida.
Kuigi näitusekarjäär jääbki nüüd tegemata, oleme me mõlemad minu tehtud otsusega väga rahul. Pealegi on Nöpsu nüüd niiiiiiiii meeletult armas.... nagu väike kutsikas jälle.

Enne ja pärast (papiljotid)

Enne: kohevakasukaline Nöpsik ja.....



pärast: papiljotijunnidega Nöpsik

Väiksel õel Vikki-Sheril külas

Sellised on siis ühe pesakonna esimene ja viimane kutsikas. Ehk siis kõige pisem tüdrukutirts ja kõige suurem poisiklutt.

Nöpsik 11 kuune

Veel kuu aega ja saame tähistada minu pisikese pahareti päris sünnipäeva! Praegu aga tuleb leppida veel 11 kuu sünnipäevaga ;) Selle kõigega seoses hakkab ka kevad lõpuks meie maile saabuma ja Nöpsike saab ka rohkem õues jooksma hakata. Tal on selgelt sellest tubasest elust kõrini, aga samamoodi kõrini on tal ka käpakeste pidevast pesust, mis porise ilmaga jube mustaks lähevad. Ja mitte ainult käpakesed, vaid terve kõhualune ja osa kasukast ka.... Olen juba korra päris tõsiselt mõelnud minna salongi ja lasta Nöpsil selja paljaks ajada. Eriti kui kiire nädala tõttu oli kammimine täitsa unarusse jäänud ja terve kasukas pulste ja sasipuntraid täis. Õnneks siiski peale pooleteist tunnist võitlemist ja vastastikust vihastamist ja suurt peotäit karvu saime siiski kasuka enamvähem normaalsesse konditsiooni. Ime et tal üldse karvu selga alles jäi! Sellega on teda küll õnnistatud, et kasukas on paks ja kasvab ilusti. Endiselt musta värvi küll, aga no mis siis ikka. Must siis must...

Nöpsik 10 kuune

Heihopsti, kuidas aeg lendab kiiresti. Alles ma siin kirjutasin, et Nöpsik sai 9 kuuseks ja juba on sellest rohkem kui kuu aega möödas. Nöpsik on siis nüüd ametlikult 10 kuud vana. Ja kuidas ta seda tähistab? Uskumatu, aga nohus olles.... jah, usute või mitte, aga ka koertel on nohu ja minu pisike rosinasilm suutis endale kuidagi selle vastiku haiguse külge saada. Turtsus ja aevastas vaeseke kohe päris mitu päeva, aga tänu tabletikuurile saime sellest jagu.

Palju toredam sündmus oli aga hiljuti kui Nöpsik sai proovida modelliametit kohe päris ehtsal moeshowl. Oli ikka naljakas küll, sest Nöps ei saanud üldse aru, miks inimesed kõik teda vahivad nii pingsalt kui ta mööda punast vaipa kõndis. Ja nii oligi, lava taga oli kuts kukupai, aga nii kui lavale sai muutus täielikuks klähvitsaks - haukus kõikide pealtvaatajate peale ja oleks nad kõik maha murdnud. Siin piltide peal muide tundub ta täitsa kobe modell kohe... videosse oleks pidanud selle lavadebüüdi võtma, siis oleks "päris" etendust näinud. Esimene proov tulevasteks koertenäitusteks on tehtud.... hindega tugev 3!

Näituseyorkid ;)

10. veebruaril toimus Saku Suurhallis rahvusvaheline koertenäitus, kus esindatud ka päris palju yorkisid. Meie käisime Nöpsikuga niisama vaatamas, uurimas ja niiöelda mõõtu võtmas. On ikka ilusad küll need sirgendatud vuntside ja silutud-kammitud kasukaga näitusekutsud. Iseasi, kas ma viitsiks ja tahaks Nöpsiku kasukaga niimoodi jännata ja, kas Nöpsiku tõuomadused on üldse missi-misteri valimise väärilised, aga ilus on teisi temasuguseid vaadata igatahes. Ja mis peamine, sellistel üritustel käimisel on suur osa Nöpsiku sotsiaalsete võimete arendamisel. Ses suhtes on meil hästi, Nöps saab ilusti hakkama igas suuruses ja vormis koertega ja rahvamassidega. Lisaks leiab sellistest kohtadest alati ka sõpru, kellega kasvõi natukenegi krähmeldada...

Nöpsik 9 kuune

Väike Nöpsik on juba 9 kuune. Täitsa tegija juba. Ja päris suur paharett kah. Ja kunn, no kõige kunnim üldse... ma kohe pabistan ta pärast, sest ta ei karda mitte midagi ega mitte kedagi. Kui temaga õues jalutada tahab ta kõigile temast 10 korda suurematele koertele tuule alla teha. Need suured vaatavad teda muidugi kui ühte tüütut putukat, aga Nöpsik sellest ei hooli. Tema tahaks kõigiga tüli norida ja kõigile kohta kätte näidata. Mis aga tähendab, et Nöpsik saab õues käia ainult jalutusrihma otsas, sest mina ei saa sugugi riskida, et kusagilt metsa vahelt või maja nurga tagant tuleb lahtine suur koer, kellega Nöps tahab ilmtingimata tutvust minna tegema või veel hullem ründele minna. No ja mis siin rääkida, enamus suurte koerte jaoks on minu Nöpsik üks kenake suutäis vaid. Mina küll ei saa aru, kuskohas mu kasvatus nüüd sellise apsu tegi, et Nöpsikust selline ennast täis väike klähvits kasvas. On ikka isepäine tegelane küll, kuigi tema meelest ta muidugi kaitseb oma ala ja oma inimesi - selle lojaalsuse eest tuleb talle ometi au anda!